KAKS AASTAAEGA

Igal aastal, kui ilm läheb Austrias paiknevas Zilleri orus külmaks ja esimene lumi katab sakilised mäetipud, seab Gerald koos poja Hans-Jörgiga mägimajakese talveks Stackerlalmis valmis. Nad toovad karja 1850 m kõrguselt tagasi alla orgu, jättes niidu kitsede hoolde. Kuid lume sulades minnakse kohe üles tagasi. "Nii see on," ütleb Gerald Hotter, "nii teeme igal aastal."
KARJA VÕIB TUUA ALLA OKTOOBRI ALGUSES JA SEEJÄREL VEEDAME KOGU TALVE ALL ORUS. NIIPEA KUI LUMI ON ÄRA SULANUD, LÄHEME TAGASI ÜLES. NII TEEME IGAL AASTAL.
GERALD HOTTER

TRADITSIOONILISED TAVAD

Karjamaa ja mägimajake kuuluvad nende perele juba sajandeid. Meil on traditsiooniks, et heinateo ajaks suvel läheb Hotteri pere koos karjaga üles mäginiidule. "Lehmad annavad siin aasta kõige rammusamat piima," ütleb Gerald. "See on toitainete ja rasvasisalduse poolest parim, sest lehmad söövad vaid kvaliteetset rohtu." Seda on 120 hektari suurusel karjamaal Hotterite kolmeteistkümne lüpsilehma ja üheksa vasika jaoks küll.
LEHMI LÜPSAME KELL 5 HOMMIKUL, SEEJÄREL LASEME KARJA VÄLJA, HEIDAME LAUDAST SÕNNIKU VÄLJA JA SAADAME PIIMA TÕSTUKIGA ALLA. PÄRASTLÕUNAL TULEVAD LEHMAD LÜPSIAJAKS TAGASI LAUTA. ÖÖSEKS JÄÄVAD LOOMAD LAUTA NING JÄRGMISEL PÄEVAL HAKKAB KÕIK OTSAST PEALE.
HANS-JÖRG HOTTER

KASULIKUD MASINAD

Vanasti oli elu mäginiidul raske. Seal ei olnud ühtegi rada ega teed ja inimeste seljad pidid kogu töö ära tegema, nagu Hans-Jörgi vanaisal oli kombeks öelda. Sõnnikut viidi ära ämbritega, heina niideti vikatiga ja heinapallid tassiti lauta turjal. Tänapäeval veetakse sõnnikut masinaga välja ja ka hein viiakse masinaga ära. See on elu palju lihtsamaks teinud.
VANASTI EI OLNUD SIIN ÜHTEGI TEED. KÕIKE TULI JALGSI TURJAL TASSIDA. SEE OLI FÜÜSILISELT VÄGA RÄNK TÖÖ.
GERALD HOTTER

TEE RAJAMINE TÕI MUUTUSED

Mäginiidule viiv tee rajati kaksteist aastat tagasi ja see on muutnud talupidamist sama palju kui masinad. Varem viidi kõike üles algelise tõstukiga ja karjal tuli jalgsi mööda vaevalist mägirada üles marssida. Nüüd pääseb palju lihtsamini üles. "Kui loom satub õnnetusse ja murrab jala," ütleb Hans-Jörg, "saab teda igal ajal alla orgu viia." "Sul ei tule looma koha peal tappa, sest muud ei jää üle."
NÜÜDISAJA TEHNOLOOGIA ON VÄGA, VÄGA ARENENUD. MEIE JAOKS ON SEE TOHUTULT TULUS JA AITAB MÄGINIITU LIHTSAMINI HARIDA.
Gerald Hotter

KURNATUD MATKAJATELE PEEKONIT

Nüüdisajal tulevad jalgsi orust üles vaid matkajad. Selleks kulub neil umbes kaks ja pool tundi. Stackerlalmis puhkavad teelised jalga, nautides kodutehtud peekonit, juustu, leiba ja võid, mida pakub neile mägiperemees Gerald. Hotterid peavad igal aastal peekoni ja liha saamiseks nelja siga; Geraldi abikaasa valmistab kodus isegi kohalikku vaigulikööri Zirbenschnaps. Geraldi sõnul on tänapäeval üha rohkem inimesi uuesti huvitatud ehtsatest loodussaadustest ja mäginiitu külastatakse just sellel põhjusel.
SIIN ON MEIE KODU. ME ARMASTAME OMA ORGU.
GERALD HOTTER

NII KÕRGELE KUI VÕIMALIK

Perele meeldib loodusega üheskoos elada. Hans-Jörgi meelest on linnad küll huvitavad, kuid ta ei kujutaks elu linnas ette. Oma sõnul peab ta hommikul kohvi juues nägema siinseid mägesid
ja mägivaateid. Novembrikuus, mil loodus on "kärbumas", sõidab mees hommikuti tihtipeale nii kõrgele, kui on võimalik, ja uudistab maastikku binokliga. See on Hans-Jörgi viis lõõgastuda.
KUI KÕIK LÄHEB LADUSALT, ON JU TORE. ILMA ÕNNETUSTE VÕI KARILOOMADE KUKKUMISTETA … SEE ON ALATI VÄGA OLULINE.
Hans-Jörg Hotter

KEVAD NAASEB

Varsti on aeg minna tagasi alla orgu. Geraldi sõnul on sügise saabudes hea meel minna alla orgu. Kuid kevade saabudes naasevad Hotterid mägikarjamaadele. Maikuus, mil lumi taandub, liigub pere koos karjaga mööda mägiteed üles. Kõigepealt Aste niitudele, kus 1400 meetri kõrgusel paikneb nende mägikarjamaa, ja siis edasi koju Stackerlalmis, mis asetseb 1850 meetrit üle merepinna.